🌟 Tutvustame konverentsi esinejat! 🌟

👉 𝐊𝐫𝐢𝐬𝐭𝐢 𝐑𝐞𝐤𝐚𝐧𝐝

𝐄𝐭𝐭𝐞𝐤𝐚𝐧𝐧𝐞:

💡 „Kui seadus teeb haiget – võimu ja hoolivuse ristumiskohad"

Ettekandes leiab käsitlust küsimus, millised piirid seab otsustamisel/menetlemisel seadus ning kas ja kui suurt rolli võib omada või omab otsustaja väärtusmaailm. Lisaks keskendutakse õigus vs õiglus käsitlusele menetluse/otsuse adressaadi vaatest ning heale halduse tavale.

🙋‍♀️ 𝟓  𝐟𝐚𝐤𝐭𝐢 𝐊𝐫𝐢𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐨𝐡𝐭𝐚:

1️⃣ Mis on Sinu tänane ametikoht? – Eesti Puuetega Inimeste  Koja jurist. Erialases praktikas olen läbivalt spetsialiseerunud eestkoste ning kinnisesse asutusse paigutamise asjadele ning lisaks kohaliku omavalitsuse/riigi sotsiaalõiguse vaidlustele ja kohtuasjadele.

2️⃣ Milline on kõige õnnestunum projekt valdkonnas, kus tegutsed? – EPIK suur osa tegevusest on olnud seotud puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise vaidlustega ning KOV sotsiaalõiguse valdkonna vaidlustega. Perioodil 2017–2023 osutatud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise vaidlustega seonduv õigusabi võeti inimese poolt väga hästi vastu, vajadus nõustamiseks oli suur, teenus sai väga head tagasisidet ning arendas mind erialaselt.

3️⃣ Kolm sõna, mis iseloomustavad kõige paremini Sind kui persooni? – Usaldusväärne, töökas ja mitmekülgne.

4️⃣ Nimeta üks muudatus, mille võimalusel kohe täna sotsiaalvaldkonnas teeksid? – Leian, et meil kõigil oleks oluliselt lihtsam elada, kui väärtushinnangud ja lihtne, puhas inimlikkus oleks meie kõigi jaoks normaalsus. Usun siiralt, et inimõigustel põhinevate väärtuste pidev meelde tuletamine sh inimeseks olemise juurte juurde minemine loob vajaliku muudatuse sotsiaalvaldkonnas tervikuna.

5️⃣ Vaadates viie aasta perspektiivi, nimeta palun üks suurimaid tuleviku väljakutseid sotsiaalvaldkonnas? – Sotsiaalvaldkonna tuleviku suurimaid väljakutseid on õige abi suunamine õigeaegselt õige abivajajani ning abivajaduse osutamiseks vajaliku ressursi leidmine. Valdkond vajab poliitilist tahet ja konsensust, õigeid väärtushinnanguid ja abivajaja-keskset lähenemist ning igas sh abivajavas inimeses ressursi märkamist ja selle võimestamist.