24 apr, 2026, Ei ole kommentaare

🤝 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kasutas eelmisel aastal ligi 11 tuhat inimest, neist üle poole olid lapsed.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalteenus, mis aitab puudega, tervisemure või piiratud töövõimega inimestel igapäevaelus paremini toime tulla ja olla võimalikult iseseisev.

👧 Lapsed said enim abi eripedagoogi teenusest

🧔 Tööealised ja eakad kasutasid enim psühholoogi teenust ning sotsiaaltöötaja teenuseid

Kokku osutati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid 2025. aastal üle 675 000 tunni.

#NädalaFakt #sotsiaalteenused #rehabilitatsioon #toimetulek

21 apr, 2026, Ei ole kommentaare

🔍Millised on psüühikahäiretega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga seotud kitsaskohad ning mida inimesed ise oma igapäevaelus vajavad?

📅 Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub kõiki huvilisi 6. mail 2026 kell 11- 12 Zoomi videokõnede keskkonnas toimuvale infotunnile, kus tutvustatakse hiljuti valminud täisealiste psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate uuringu tulemusi ja EPIKoja ettepanekuid olukorra parandamiseks.

📊 EPIKoda viis ajavahemikul november 2025- märts 2026 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada psüühikahäirega täisealiste inimeste, sh eestkostetavate kogemused, ootused ja vajadused seoses sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning eestkoste meetmega. Uuring annab ülevaate sellest, millised on teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga seotud kitsaskohad ning mida inimesed ise oma igapäevaelus vajavad.

🎯 Infotunnil tutvustatakse:

- uuringu peamisi tähelepanekuid psüühikahäirega inimeste teenuste kasutamise ja kättesaadavuse kohta

- eestkostemeetmega seotud kogemusi ja väljakutseid

- EPIKoja ettepanekuid sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning eestkoste korralduse parendamiseks Tallinna linnas

👥 Ettekandjad:

Kristi Kähär, EPIKoja toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

Kristi Rekand, EPIKoja jurist

♿ Infotund toimub Zoom videokõnede keskkonnas. Osalemiseks vajalik link saadetakse registreerunutele enne üritust.

🙌 Infotunnil on tagatud viipekeelne tõlge ja kirjutustõlge.

✍️ Registreerumine infotunnile kuni 4. maini (lingi leiad kommentaaridest)

Kui palju pean liikuma, et tervis oleks korras?

19 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Kui palju peab liikuma, et tervis oleks korras?

𝐕𝐚̈𝐢𝐤𝐞𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐝 (𝟏–𝟐-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

🏊👩‍🦽🏋🤸‍♀️🚵⛹️🚣‍♂️🏂🧗‍♂️⛷️💃

vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega,

ärkveloleku ajal kärus, söögitoolis vm istumine maksimaalselt 1 tund korraga,

ekraaniaeg: 0 minutit, alates 2. eluaastast alla 60 minuti päevas, kuid mida vähem, seda parem.

𝐊𝐨𝐨𝐥𝐢𝐞𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 (𝟑–𝟕-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega,

alates 5. eluaastast teha vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi,

ekraaniaeg: alla 60 minuti päevas, kuid mida vähem, seda parem.

𝐊𝐨𝐨𝐥𝐢𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 -𝐧𝐨𝐨𝐫𝐞𝐝 (𝟕–𝟏𝟖-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega,

vähemalt kolmel päeval nädalas teha lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi,

koolitööga mitte seotud ekraaniaeg alla 2 tunni päevas.

𝐓𝐚̈𝐢𝐬𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐧𝐞𝐦𝐚𝐞𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝:

liikuda tuleb regulaarselt, võimalusel vähemalt 30 minutit iga päev, sh 150–300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või 75–150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega või kombineerida mõlema intensiivsusega kehalisi tegevusi,

kahel või rohkemal päeval nädalas peaks tegema ka lihasharjutusi, mis tugevdavad kõiki peamisi lihasgruppe,

vähemalt kolmel päeval nädalas tuleks teha tasakaalu- ja venitusharjutusi,

vähendama peab istumisaega ning teha vähemalt korra tunnis sirutus- ja venituspause,

kõik täiskasvanud peaksid vähendama ekraaniaega.

18 apr, 2026, Ei ole kommentaare

📊 Kas teadsid, et üle 10% kõigist täiskasvanute surmadest on seotud alkoholiga? Näiteks 26,9% enneaegsetest surmadest (kuni vanuseni 64,5 aastat) on alkoholiga seotud.

⚠️ Alkohol põhjustab aastas ligi kümme korda rohkem surmasid kui liiklusõnnetused. Alkoholitarvitamisest tingitud haigustesse ja vigastustesse suri näiteks 2024. aastal 670 inimest võrreldes liiklussurmadega, mida oli 2024. aastal 69.

🎗️ Alkohol kuulub kõige ohtlikumate kantserogeenide hulka. Isegi väike kogus suurendab vähiriski, sh rinnavähi ja soolevähi puhul.

📈 Positiivne trend: järjest enam 16–64-aastaseid inimesi ei tarvita alkoholi. Kui 2012. aastal ei olnud aasta jooksul alkoholi tarvitanud 9% 16–64-aastastest, siis 2024. aastal juba 15%.

👉 Lingid viidetele kommentaarides.

#rahvatervis #alkohol #ennetustöö #vähkonteema

Tervisekassa Tervise Arengu Instituut

18 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Aprillis toome vanemluse teema-aasta

raames tähelepanu erivajadustega laste toetamisele. Saage palun tuttavaks Getter Pikknurmega, kelle peamiseks ülesandeks Sotsiaalkindlustusametis (SKA) on hoida erivajadustega laste teemade tervikvaadet.

Getteri igapäevatöö keskmes on erivajadusega lastele ja nende peredele pakutavate teenuste ning kitsaskohtade kaardistamine ja analüüs. „Nende teadmiste põhjal kujundatakse koostöös erinevate osapooltega tulevikus tegevuskavasid, mis aitavad teenuseid arendada ja parandada,“ lisab ta ning rõhutab, et oluline on kaasata protsessi kõik asjaosalised, et tagada ühtlasem ja paremini toimiv tugisüsteem.

„Mind innustab kõige rohkem see, et minu töö on päriselt tähenduslik,“ ütleb Getter ning lisab: „Mulle on oluline, et ma ei tegeleks ainult dokumentide või protsessidega, vaid et minu töö tulemused jõuaksid päriselt inimesteni ja parandaksid nende igapäevaelu.“ SKA-s töötamine pakub talle võimalust teha koostööd erinevate spetsialistidega, panustada süsteemsesse arendamisse ning olla osa suure pildi kujundamisest. Samuti väärtustab ta pidevat õppimist sotsiaalvaldkonna mitmekesises maailmas.

Enne SKAsse tulekut oli Getter seotud haridusvaldkonnaga, mistõttu on tema jaoks olnud üheks suurimaks väljakutseks kahe valdkonna, hariduse ja sotsiaalvaldkonna, tiheda seotuse mõtestamine. „Kõige keerulisem, aga samas ka kõige loogilisem, on olnud näha, kui tihedalt need kaks valdkonda omavahel seotud on,“ selgitab ta. Koostöö kitsaskohad võivad olla keerulised, kuid Getter näeb neis võimalust luua sillad ja liikuda parema koostöö suunas.

Suur osa tema väljakutsetest on seotud ka iseenda arendamisega uues töövaldkonnas. Kuigi varasem kogemus hariduses annab tugeva aluse, on sotsiaalvaldkonna süsteemne vaade ja keerukus olnud korraga nii nõudlik kui ka arendav.

Vabal ajal leiab Getter tasakaalu liikumises ja looduses. Tema suurim kirg on Ladina-Ameerika soolotants, mis on tema sõnul ühtaegu nii hobi, rõõm kui ka tõhus pingete maandaja. „Oluline ei ole, kui hästi see välja tuleb, vaid see, et enesetunne on hea ja vaimne tervis toetatud,“ ütleb ta. Lisaks naudib ta looduses viibimist ja jalutamist ehk hetki, mis aitavad päriselt välja lülituda ja tasakaalu leida.

Küsisime Getterilt ka, et kui oleks võimalus muuta maailmas ühte asja – mis see oleks ja miks?

Natuke on see justkui ajas tagasi liikumine, kuid kahjuks kiirete uuendustega võime olulised ja toimivad asjad maha jätta: Selline „küla kasvatab last” mõtteviisi tagasi tulemine, mis tähendaks, et lapse heaolu ja kasvamine on küll eelkõige vanemate vastutus, kuid kogukond on selle juures toetav ja märkav kaaslane. Nii väheneks ka isolatsiooni ja üksijäetuse tunne.

Aitäh, Getter, et oled meiega!

#minuSKA

HPINi liikmed kevadist spordipäeva nautimas 🎳🌞🤽👨‍🦽

17 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Kevadväsimus!

11 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Kevadväsimus või tervisemure: millal tasub tervist kontrollida?

Kevade saabudes ootavad paljud inimesed rohkem energiat ja paremat enesetunnet. Ometi kogevad paljud just sel ajal hoopis vastupidist – pidevat väsimust, uimasust ja keskendumisraskusi. Seda nähtust nimetatakse sageli kevadväsimuseks.

Kuigi kevadväsimus on enamasti ajutine ja seotud organismi kohanemisega aastaaja muutusega, võib pikaajaline väsimus mõnikord viidata ka terviseprobleemile.

Miks kevadel väsimus tekib?

Talve jooksul muutuvad meie organismi rütmid. Vähem päikesevalgust, vähene liikumine ning muutused toitumises võivad mõjutada nii ainevahetust kui ka hormonaalset tasakaalu.

Kevadel peab organism taas kohanema pikemate päevade ja aktiivsema eluviisiga. Selle käigus võivad esineda näiteks:

üldine energiapuudus
raskused hommikul ärkamisega
keskendumisraskused
uimasus päeva jooksul
meeleolu kõikumised

Sageli on tegemist loomuliku kohanemisprotsessiga, mis möödub mõne nädala jooksul.

Millised tegurid võivad kevadväsimust süvendada?

Lisaks aastaaja muutusele võivad väsimust mõjutada ka mitmed muud tegurid:

Vitamiinide ja mineraalainete puudus.
Talve lõpus võib organismis olla vähem D-vitamiini, samuti võib esineda rauapuudust.

Une kvaliteet.
Ebaregulaarne unerütm ja vähene uni mõjutavad oluliselt energiataset ja keskendumisvõimet.

Stress ja suur töökoormus.
Pikaajaline vaimne pinge võib põhjustada nii väsimust kui ka motivatsiooni langust.

Vähene liikumine.
Füüsiline aktiivsus aitab toetada vereringet, ainevahetust ja üldist enesetunnet.

Mida saab ise teha, et energiat taastada?

Kevadväsimuse leevendamiseks võivad aidata mõned lihtsad harjumused:

viibi iga päev värskes õhus ja päevavalguses
liigu regulaarselt
hoia kindlat unerütmi
söö mitmekülgselt ning tarbi piisavalt vedelikku
jälgi, et toidust oleks võimalik saada vajalikke vitamiine ja mineraalaineid

Sageli piisab juba väikestest elustiili muudatustest, et enesetunne paraneks.

Millal võiks pöörduda arsti poole?

Kui väsimus kestab pikemat aega või segab igapäevaelu, tasub tervist põhjalikumalt kontrollida. Püsiva väsimuse taga võivad olla näiteks:

rauapuudus või aneemia
krooniline stress või läbipõlemine
uneprobleemid
muud tervisemured

Arsti konsultatsioon ja vajadusel vereanalüüsid aitavad selgitada võimalikke põhjuseid ning leida sobiva lahenduse.

Hoolitse oma tervise eest

Kevad on hea aeg oma tervisele rohkem tähelepanu pöörata. Kui tunned, et väsimus ei möödu või soovid oma tervislikku seisundit kontrollida, tasub pöörduda spetsialisti poole.

Puugihooaeg on alanud! 🕷

10 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Puugihooaeg on alanud!

🕷

Kevadel algab ja

suvisel ajal suureneb puugihammustuste arv märgatavalt, kuid kõik puugid ei kanna haigustekitajaid ning enamikul juhtudel ei ole puugi eemaldamiseks ega haava raviks tarvis pöörduda arsti poole või veelgi enam – erakorralise meditsiini keskusesse. Puugi eemaldamine on lihtne toiming, millega saab enamik inimesi edukalt ise hakkama.

Kuidas puuk õigesti eemaldada?

Puuk hammustab nii, et seda pole üldse tunda. Nõnda võib ta märkamatult ja rahulikult toimetada oma peremeesloomal tükk aega. Mida kauem puuk on kehasse kinnitunud, seda suurem oht on nakatuda. Oluline on puuk eemaldada kehalt kiiresti ja õigesti. Mida varem puuk eemaldada, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Kõige tähtsam on eemaldada puuk nii kiiresti kui võimalik – sellega vähendad puuginakkuse saamise riski.

Ära pigista puugi tagakeha – see võib puugi keha purustada ja kui ta on nakkuskandja, võib nakkus mikrohaavade kaudu inimesele edasi kanduda.

Ära määri puugile alkoholi, bensiini, küünelakieemaldajat, õli, rasvu ega seepi.

Kasuta puugi eemaldamiseks peenikeste otstega pintsette või tange, apteegis müüdavaid spetsiaalseid puugi eemaldamise vahendeid või pikemat niiti.

Haara puugikehast kinni võimalikult naha lähedalt, vältides ühtlasi puugi pigistamist.

Eemalda puuk aeglaselt, kas tõmmates või pöörates. Pea meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda.

Puugi eemaldamise käigus võib juhtuda, et mingi osa puugist jääb naha sisse. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist puugi peaosa ja nõelamisseadme osaga. Mõne aja pärast lükkab keha selle võõrkeha ise välja, sarnaselt väikese pinnuga. Sellega võib kaasneda hammustuskoha punetus ja väike mädapaise, mis annab märku, et organismi immuunrakud tegutsevad usinasti võõrkeha eemaldamisega. Seega ei kujuta nn „puugi pea” endast tõsist terviseohtu.

Pärast puugihammustust:

ära hõõru, pigista ega ime hammustuskohta;

pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeri sobiva vahendiga.

Eemaldatud puuk tuleb hävitada, pidades silmas enda ja kaaslaste ohutust. Surnud puugi võib visata WC-potti, lõkkesse või prügikasti.

Millal pöörduda arsti poole?

Arsti poole võiks pöörduda, kui pärast puugihammustust ilmnevad järgmised sümptomid:

halvenenud enesetunne või nõrkus,

valgustundlikkus ja/või palavik,

pea-, selja -või lihasevalu,

hammustuskoht on punetav, paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik,

ilmnevad muud tervisehäired.

NB! Pärast puugihammustust võib nakkuse sümptomite avaldumiseni kuluda rohkem kui kolm nädalat.

Kui sul on kahtlusi või sümptomid arenevad, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220.

Terviseseisundi põhine rehabilitatsioon!

9 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Terviseseisundi põhine rehabilitatsioon

• Vaimse tervise alane rehabilitatsioon

• Neuroarenguliste eripärade rehabilitatsioon

• Nägemispuude alane rehabilitatsioon

• Kuulmispuude alane rehabilitatsioon

• Teised terviseseisundid, mis mõjutavad funktsioneerimisvõime langust: I tüüpi

diabeedi näitel

📙📕📘📒📗

8 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Alaseljavalu on üks sagedasemaid töövõimetuse ja elukvaliteedi languse põhjuseid kogu maailmas. Hinnanguliselt kogeb elu jooksul alaseljavalu kuni 80% inimestest. Rahvastiku vananemine, istuv eluviis ja vähenenud kehaline aktiivsus on muutnud selle probleemi üha aktuaalsemaks.

Valu ei ole alati seotud tõsise struktuurse kahjustusega – enamasti on tegemist mittespetsiifilise alaseljavaluga, mille käsitlus on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kaasaegne lähenemine rõhutab aktiivset taastumist, patsiendi harimist ja multimodaalset ravi.

Veebiseminaril käsitleb LTKH valuarst Boris Gabovitš alaseljavalu tekkepõhjuseid, diagnostikat ja tänapäevast ravi, tuginedes 2019. aastal avaldatud ravijuhendile „Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil“, mis on COVID-19 pandeemia tõttu seni teenimatult vähe kajastust leidnud.

NB! Veebiseminar annab 2 täiendkoolituspunkti pärast e-testi edukat sooritamist. Tunnistuse väljastab Medicum koolitus- ja nõustamiskeskus.

Tervisepäev!

7 apr, 2026, Ei ole kommentaare

7. aprill on rahvusvaheline tervisepäev! 🫶🏼

Sel aastal kannab päev sõnumit "Together for Science" ehk "Koos teaduspõhise tervise eest". Tänapäeva digikeskkonnas on terviseinfo küll kergesti kättesaadav, kuid kvaliteet ebaühtlane. Usaldusväärse ja teaduspõhise info eristamine väärinfost muutub järjest keerulisemaks. Seetõttu on eriti oluline osata infot kriitiliselt hinnata ja toetuda allikatele, mis põhinevad teadusel ja ekspertteadmistel.

Teaduspõhist infot leiab kõigist Regionaalhaigla teemaveebidest:

🧬 www.onkoloogiakeskus.ee

❤️ www.sudamekeskus.ee

🦴 www.traumakeskus.ee

🩸 www.verekeskus.ee

🏥 www.regionaalhaigla.ee

Lisaks pakub põnevat ja teaduspõhist sisu meie taskuhääling "Tervisepooltund", mida saab kuulata SoundCloudis: https://soundcloud.com/regionaalhaigla 🎧

Head rahvusvahelist tervisepäeva!

Aktiivne eluviis!

6 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Aktiivne eluviis parema elukvaliteedi heaks

TERVIST!

Aktiivne eluviis parema elukvaliteedi heaks

Triinu Avans, füsioterapeudi õppekava 3. kursuse üliõpilane

2 aastat tagasi

Jaga

Liikumine ja aktiivne eluviis on olulised riski vähendamisel südame-veresoonkonna ning luu- ja liigeste haiguste tekkeks, samuti II tüübi diabeedi ja rasvumise ennetamiseks. Tänapäeval on väga paljud inimesed istuva eluviisiga ja füüsiliselt väheaktiivsed. Töötades pikalt arvuti taga, on soovitatav teha kergeid pause, end sirutada ja teha harjutusi. Lisaks sellele peaks tegelema nii aeroobse kui ka jõutreeninguga.

WHO avaldas 2010. a järgmised liikumissoovitused tervetele täiskasvanutele vanuses 18–64:

vähemalt 150 minutit suurema intensiivsusega aeroobset täistegevust või vähemalt 75 minutit sobivat aeroobset üldist tegevust nädala jooksul või nende kombinatsiooniga;

aeroobset tegevust tuleks sooritada vähemalt 10-minutiliste järjestikuste treeningutena;

Tervisliku kasu saamiseks suurendage suuremat intensiivsusega aeroobset treeningut 300 minuti nädalas või tegeleda 150 minutiga sobiva aeroobse tegevusega nädalas või kombineerida neid omavahel;

jõutreeningut tuleks teha suurematele lihasrühmadele vähemalt kahel päeval.

Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes on samuti WHO juhiste põhjal toodud välja samad punktid. Lisaks mainitakse, et treeninguid tuleks teha endale jõukohase intensiivsusega ning vajadusel alustada madalamast koormusest, tõstes koormuse ja intensiivsest treeningtaluvuse tõustes (Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2017). Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi uuendatakse aastal 2025, mille aluseks on 2023. a valmivad uued Põhjamaade toitumissoovitused (allikas: terviseinfo.ee). Peamine on seejuures, et iga inimene teadvustaks liikumise olulisust ja leiaks oma tervise heaks midagi ise ära teha.

Milles seisneb sportimise kasulikkus?

Iga inimene peaks valima spordiala, mis teda kõnetab, jälgib, et koormus ja intensiivsus vastaksid tema võimekusele. Arendada tuleb nii aeroobset vastupidavust kui ka lihasjõudu.

Aeroobne treeningu südame- ja veresoonkonna jõudlust ning parandab kopsude võimekust, lisaks alaneb südamelöögi puhkeolekus. Kardiotreeninguks sobivad näiteks jooksmine või sörkimine, aga ka erinevad fitness-treeningud nagu zumba või hiit. Suure intensiivsusega aeroobne treening võib piirata luu mineraalitiheduse vähenemist.

Jõutreening kaks kuni kolm korda nädalas aitab peale lihaste tugevdamise kaasa luu- ja lihaskonna vaevuste vähendamisele ja ennetamisele. Jõutreeningut on võimalik läbi viia nii treeningvahenditega kui ka omaenda keharaskustega. Üheks võimaluseks on käia jõusaalis, aga kui see ei sobi, saab treenida ka kodus, kui siis keharaskusega harjutusi tehes või kasutades koduseid treeningvahendeid nagu hantlid, kummilindid või fitnesspallid.

Lisaks aeroobsele ja jõutreeningule peaks tegema harjutusi ka painduvuse, koordinatsiooni ja tasakaalu parandamiseks. Hea oleks kombineeritud harjutusi omavahel, et samal ajal töötaksid erinevad lihasgrupid ning üks treeningks nii jõu-, tasakaalu- kui ka koordinatsiooniharjutusi.

Samuti on treeningu puhul oluline järjepidevus. Treenida saab nii üksi kui ka grupis või pere ja sõprade seltsis. Motivatsiooni hoidmiseks ongi parim tegeleda alaga, mis endale meeldib. Treeningu tekib lihastes füsioloogiline hüpertroofia ehk lihasmassi suurenemine, mis võib võtta aega isegi. Lihasatroofia ehk lihasmassi vähenemine tekib aga treeningut ära jättes üsna kiiresti. on oluline tegeleda treeningutega kogu elu jooksul ning olla iga päev aktiivne.

Parem elukvaliteet

Oluline on silmas pidada, et liikumine ja elutud toitumine tagavad parema kvaliteedi. Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes (2017) tuuakse muu hulgas välja, et igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg tuleb viia miinimumini ja istumisel lähtuda vajadusest, mitte võimalusest. Rohkem aega tuleks veeta ka väljas värske õhu käes.

Inimese tervis ja heaolu on tema enda kätes. Optimaalse tulemuse saavutataks hea tegeleda keskmise kuni kõrge intensiivsusega treeningutega. Kindlasti tuleks treenida oma hetkeseisundiga ning treeningu intensiivsust alles treenituse tõustes. Inimene on arenenud liikuma. Elada kaua tervena on ju meie kõigi soov, nii – spordiriided selga ja trenni!

Kasutatud materjalid

Pitsi, T. jt. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut (Tallinn 2017).

Terviseinfo.ee www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/toitumine/riiklike-toitumis-ja-toidusoovituste-uuendamine/toitumis-ja-liikumissoovituste-uuendamine-2025

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Ülemaailmsed soovitused tervise heaks kehalise aktiivsuse kohta (2010). Veebisait: www.who.int/publications/i?publishingoffices=c09761c0-ab8e-4cfa-9744-99509c4d306b

Matk Eesti looduses!

3 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Sissejuhatus:

Eesti loodus pakub mitmeid võimalusi matkamiseks ja loodusretkedeks. Matkates Eesti looduses saab avastada kauneid maastikke, erinevaid taimi ning tutvuda kohalike loomadega.

Sisu:

Eesti looduses matkates avanevad mitmed võimalused erinevateks tegevusteks. Näiteks võib külastada rannikualasid ning jälgida merelinde või minna rabamatkale ning imetleda rabajärvi ja -taimi. Lisaks on võimalik matkata Eesti metsades ning kohata metsloomi nagu põtru, jäneseid ja metssigu. Taimemaailmast võib leida mitmeid põnevaid liike, olgu selleks siis sirelid, nurmenukud või kasepuud.

Eestis on ka mitmeid matkaradasid, mis võimaldavad läbida erinevaid maastikke ning avastada uusi paiku. Näiteks pakub Soomaa Rahvuspark võimalust matkata läbi soode ja üleujutatud alade ning tutvuda sealsete taimede ja lindudega. Lisaks on võimalik matkata Eesti saartel ning avastada sealset eripärast loodust.

Kokkuvõte:

Matk Eesti looduses pakub suurepärast võimalust lõõgastuda ja puhata igapäevarutiinist. Avastamist jätkub nii taimede kui loomade osas ning iga matk Eesti looduses pakub uusi ja põnevaid elamusi. Seega, kui otsid võimalust lähedalasuvas looduses aega veeta, siis matk Eesti looduses on kindlasti ideaalne valik.

Jõelähtme vald otsib uut perearsti!

3 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Jõelähtme vald otsib uut perearsti 🩺

Mida rohkem me kohaliku elu sisse vaatame, seda selgem on lihtne tõde – perearsti kättesaadavus ei ole ainult teenus, vaid oluline osa inimeste turvatundest.

Tervisekassa keskkonnas on avatud konkurss uue, neljanda perearsti leidmiseks Jõelähtme valda. See ei ole lihtsalt üks töökoht. See on võimalus tulla ja kujundada midagi päris oma – luua nimistu ning kasvada koos kogukonnaga.

• Uus perearst alustab tööd Saha tee 8 valmivates uutes ruumides

• Tegemist on 0-nimistuga – võimalus kujundada oma nimistu algusest peale

Kandideerimine ja lisainfo:

https://tervisekassa.teamdash.com/p/job/Bu8a80sV/0-nimistu-perearstikonkurss-joelahtme-vallas

2 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Pakume tuge järgmistes valdkondades:

Tasuta psühhoteraapia ja psühholoogiline nõustamine probleemse hasartmängukäitumisega inimestele ja nende lähedastele
Tasuta psühhoteraapia ja psühholoogiline nõustamine digisõltuvuse korral (sh arvutimängud, sotsiaalmeedia ja nutiseadmete liigtarvitamine) nii sõltlastele kui ka nende lähedastele
Lisaks pakume digisõltuvuse teemalisi koolitusi ja loenguid õpilastele, lapsevanematele, õpetajatele ning spetsialistidele. Koolitused on tasulised ning nende sisu ja maht lepitakse kokku vastavalt vajadusele.

Meie eesmärk on toetada hasartmängu- ja digisõltuvusega inimesi ning nende lähedasi, et paraneks nende igapäevane toimetulek - suhted, töö- ja koolielu ning üldine heaolu ja vaimne tervis. Töötame tõenduspõhiste meetoditega, pakkudes nii psühhoteraapiat kui ka psühhosotsiaalset tuge.

Teenusele saab registreeruda:

info@15410.ee
või helistades lühinumbrile 15410

Lisainfo: www.15410.ee

9 meetodit, kuidas suitsetamine maha jätta

1 apr, 2026, Ei ole kommentaare

Ilmselt on suitsetajal väga raske panna vastu tubakasoovile, suitsetamisest loobumine on keeruline ning tekitab nii mõneski ärevust. Oluline on aga meeles hoida, et need tunded on ajutised ja kui nendest üle olla, on võimalik sõltuvusest vabaneda.

Tänu õigetele meetmetele on võimalik suitsetamine täielikult maha jätta ning uue eluga algust teha. Toome selleks üheksa tõhusat meetodit, kirjutab Medcinenet.

1. Proovi nikotiinisõltuvusest vabanemiseks välja töötatud nikotiiniplaastreid või muid abivahendeid. Need on käsimüügist saadavad.

2. Peaksid vältima olukordi, kus suitsetad stressi tõttu ja seltskonna mõttes näiteks pidudel. Selle asemel proovi teha miskit muud, mis stressi alandab. Selleks sobib imehästi mediteerimine. Pidudel proovi kuidagi muud moodi sotsialiseeruda, ei pea selleks suitsetama.

3. Tarbi rohkem vitamiine ning proovi olla positiivsem. Siis tekib harvem soov saada mõnutunne just suitsust.

4. Proovi suits asendada millegi muuga: näts, pähklid, seemned või muu krõpsuv tervislik vahepala. Kui suitsetamise mõtted siiski pähe tulevad, siis proovi selle asemel teha midagi muud – näiteks pesta nõusid, koristada tuba, mängida lemmiklooma või lastega või hoopiski rääkida sõprade ja perega.

5. Suurenda füüsilist aktiivsust ning proovi mõnd uut hobi. Ükskõik mis sorti treening aitab vähendada tubakasoovi ning selle intensiivsust. Samuti aitab mõtteid eemale viia käsitöö, kunsti, kirjutamise või muu loomingulise tegevuse harrastamine.

6. Proovi oma stressi maandada. See on hädavajalik neile, kes stressiolukorras otsivad abi tubakalt. Seda aitab maandada näiteks mediteerimine, jooga, massaaž või rahustava muusika kuulamine.

7. Muuda oma dieeti. Joo rohkem vett ja rohelist teed. Kindlasti vähenda musta tee ja kohvi joomist. Rohke värske puu- ja köögivilja söömine aitab parandada seedimist ja üldist tervist ning võidelda tubakahimu vastu.

8. Veeda rohkem aega koos lähedastega: pere ja sõpradega suhtlemine aitab mõtteid suitsetamisest eemale saada ja just nendelt saate sel teekonnal kõige suuremat toetust. Samuti on soovituslik osaleda erinevates tugigruppides, kus tegeletakse just sellest sõltuvusest vabanemisega.